Täna hommikune uudis nentis, et eilne rattavabapäev Tartus nurjus.
Mõtlesin siis, miks ma ei sõida rattaga?
1) Mul pole jalgratast. Miks ma seda ei osta? Uued on mõttetult kallid ning vanu suhteliselt vähe saada. Aga tegelikult on mulle olulisem see, et pole kodus kohta, kus ratast hoida.
2) Ma kardaksin linnas rattaga sõita. Üks kord olen proovinud ja tüütu oli kogu aeg ristuvaid tänavaid ületada, eriti arvestades, et üle autotee minemiseks peaks tegelikult sadulast maha tulema. Ja need äärekivid..
3) Viimasel ajal on sagenenud rattavargused. Mis mõtet on endale ratas muretseda ning marsruut paika panna, kui õhtul ei pruugi su ratast enam alles olla? Hoolimata sellest, kas on lukus või mitte..
4) Ma käin jala. Hea mugav, ei pea sõltuma muudest vahenditest peale oma kahe jala korrasoleku. Kasulik ka tervisele - eile tuli (3 korda lasteaia vahet käimise tõttu) u 10km ära.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment