Öösel

Siis kui lapsed näevad
päkapikkudest õndsat und
Ja saabumas päeva viimane tund
Lasevad emad näppudel nobedalt käia
et aidata jõuluvanal
kotti täita
ning kuulavad salamahti
kõrvaklappidest Silmad lahtit

Valimised

Otsustasime täna valimas käia. Päevasel ajal kesklinnas liikudes sattusin ühe Vali-mind-mehega kokku, kel nänn näpus sügeles. Ütleme, et x erakonnast. Dialoog järgmine:
Tere! kas olete juba valimas käinud?
Ei, täna lähen.
Kas olete juba valiku teinud?
Põhimõtteliselt küll.
Kas valite x erakonna?
Nii ei ole aus küsida!
Kas saan teid mõjutada?
Ei

Ja nii ta oma nänniga tõttaski uut ohvrit jahtima.
Oleksin peaaegu tagasi keeranud ja öelnud talle, et viisakas temast oleks olnud pakkuda, kas saab mulle oma erakonna valimisplatvormi tutvustada. Sõna "mõjutama" kõlab mulle kui heast valimistavast lugu pidajale õõvastavalt.
Ma oleks hea meelega kuulanud lähemalt, mis neil plaanis on. Ning jah, ta ei suutnud mind mõjutada. Olen nende erakonnale andnud enne hääli ja annan tõenäoliselt ka edaspidi, kuna pean neid poliitiliselt pädevaks. Kõike ma muidugi heaks ei kiida, mis nad teevad, aga teine erakond, kellega mu vaated klapivad, kahjuks rahmeldab niisama ideedega, mille juures on suur küsimärk, mis valemiga neid ellu suudetaks viia.. Lisaks on x erakonna seekordne valimisreklaam selline soe ja mitte ärapanemisele keskendunud. Põhimõtteliselt oli minu valik tehtud, millise erakonna poolt hääletada, aga konkreetset kandidaati mõttes veel ei mõlkunud.

Sellega valimispropaganda tänaseks ei lõppenud. Ühes armsas poekeses andis ostja müüjatele oma valimisreklaami, et tulgu aga hääletama. Ja turumutidki rääkisid erakondadest.

Õhtul sai hääl antud. Mitte Vali-mind-mehele ega ostjale, turumuttide eelistusest rääkimata. Lasin hoopis oma lapsel näidata nimekirjast, keda valida. Nüüd püüan kõrvad-silmad valimiste teemal lukku panna.

Elu võimalikkusest...

uue bling-bling veekeedukannuga.

Ühesõnaga pärast katset paar nädalat ilma veekeedukannuta läbi ajada on aeg katsetada elu veekeedukannuga, millel on sinised ja punased tulukesed ning juhe oluliselt lühem kui eelmisel.
Esialgu tundub katse edukalt edenevat. Kuigi lauapealne on harjumatult teistmoodi asetusega.

Uus

Kõik, kõik on uus septembrikuus:
lamp
elektripliit
veekeedukann
Ja seda mitte seetõttu, et me mingid kulakud oleks, vaid vanad asjad otsustasid lihtsalt pildi tasku pista..
Nõme on see, et mitte ühtki neist kolmest ei anna parandada.
Käisin täna veekeedukannuga ühes kodumasinaid remontivas firmas. Vestlus midagi sellist:
"Tere! Kas teil parandatakse veekeedukanne?"
"Mhmh, kui seal midagi parandada on. Tavaliselt vahetatakse garantiiga välja" (Mugib rahulikult õuna edasi)
"Nu mul selline mure, et..."
"Mis tal siis viga on?"
"Tuluke põleb, aga ei küta" (urgitsen seljakotis, et kannu välja võtta ja näidata)
"Küttekeha! Visake prügikasti, varuosasid ei ole."
(võtan käe ilma kannuta kotist välja)
"Tõesti?"
"Mhmh" (mugib rahulikult õuna edasi)

On alles terav silm, et läbi koti lausa diagnoosib.
Hullem lugu on see, et käisime õhtul uut kannu otsimas. No ei ole sellist nagu vaja! Kas on juhe liiga lühike või ei mahu käsi sisse, et puhastada, või on liiga suure võimsusega.
Niuts!
Ja kodus kükitab kolm armsat eset, mida korda teha ei saa, aga kuskile viia ka ei oska..
Proovi siis veel mõistlikult tarbida.

Lühendite ajastu

Mupo, jupo, masu, täpe, pupu...
Ja nüüd siis veel tutse ka.

Puding

Vaatasime hommikul külmikus piima kuupäeva ja tõdesime, et see kõlblik kuni oli üleeilseni.. Kohvi peale ta igatahes sobis. Ja siis Martin leidiski hea lahenduse - tehku ma sellest pudingit.
Issver-sussver! Ma pole ju kunagi pudingut teinud. Nu mis seal ikka, taas Toidutare ette ja katsetama.

2 muna vahustada suhkruga
Lisada
0,25 l piima
linnast
50g sulavõid
mõned viilud leiba ja sepikut pudistatuna
kama, kaneeli, muskaatpähklit, pipart, rosinaid.

200 kraadi 50 minutit.
Kuumalt koos Lotte jäätisega lihtsalt vastupandamatu!

Miks ma ei sõida jalgrattaga?

Täna hommikune uudis nentis, et eilne rattavabapäev Tartus nurjus.
Mõtlesin siis, miks ma ei sõida rattaga?
1) Mul pole jalgratast. Miks ma seda ei osta? Uued on mõttetult kallid ning vanu suhteliselt vähe saada. Aga tegelikult on mulle olulisem see, et pole kodus kohta, kus ratast hoida.
2) Ma kardaksin linnas rattaga sõita. Üks kord olen proovinud ja tüütu oli kogu aeg ristuvaid tänavaid ületada, eriti arvestades, et üle autotee minemiseks peaks tegelikult sadulast maha tulema. Ja need äärekivid..
3) Viimasel ajal on sagenenud rattavargused. Mis mõtet on endale ratas muretseda ning marsruut paika panna, kui õhtul ei pruugi su ratast enam alles olla? Hoolimata sellest, kas on lukus või mitte..
4) Ma käin jala. Hea mugav, ei pea sõltuma muudest vahenditest peale oma kahe jala korrasoleku. Kasulik ka tervisele - eile tuli (3 korda lasteaia vahet käimise tõttu) u 10km ära.

Kunksmoor on tagasi

Käisin suvel Viimsi ökospaas ning sain tõelise elamuse osaliseks.
Otsustasin nüüd kodus ka keha poputamist proovida.
Keha koorimiseks kasutasin hommikuse kohvi puru (küll on hea, et mees kohvi joob, jagub mu nahalegi) ja siis mökerdasin end kokku sellise seguga:
1 lömastatud banaan
0,5 tassi metsamarja hapsi
1 sl kama
1 sl maasikatoormoosi.

Mida paremini on banaan lömastatud, seda parem on teda nahale kanda.
Sellel ajal, kui kohvipuru ja hapsimöks nahka toitsid, pesin pea ära.
Ja siis läks loputamiseks.
Tuleb arvestada, et dushinurga koristamisele kulub sama palju aega kui eelnevalt segus mõnulemisele. Aga tasub ära. Nii mõnus pehme nahk! Ja möksi jääke saab seespidiselt kasutada. St see pool tassi, mis nahale ei mahtunud. Nb! püüa vältida kohvipuru sattumist möksitassi - see pole pärast just kõige mõnusam hamba all..

Supid võib jagada kaheks

Need, mis on järgmisel päeval paremad.
Ja need, mis ei ole seda mitte.

Suvekõrvitsasupp

Algas asi eile õhtul "Meeleheitel koduperenaistest", kus Bree lubas mehele pajarooga teha ning mees nõudis lubaduse pidamist keset ööd.
Lõõpisime siis natuke sel teemal Martiniga ja jäigi kokkulepe, et teen pajarooga mõni õhtu.
Leidsin sellise põneva retsepti: http://www.naisteleht.ee/node/3965
Kuna ma loomulikult ei suutnud jälle retseptist kinni pidada, siis sündiski suvekõrvitsasupp.

50g võid
2 suurt porgandit tükeldada, hautada,
lisada
1 kartul
1 kl vett
0,5 suvekõrvitsat
peotäis põldube
2 küüslauguküünt
peotäis külmutatud mehhiko segu
0,5 karpi maitserohelisega sulajuustu

Kartul ja suvekõrvits ja küüslauk muidugi tükeldada. Keeta kuni kõik mõnusalt pehme. Serveerimisel lisasin hakitud punast sibulat ja hapukoort.
Keel jälle alla viidud :)

1-2-3

Tulin hommikul lasteaiast kodu poole. Päike siras, kaunis sügisilm.
Tänaval tuli vastu mees, kel oli käes mootorsaag. Ja mitte lihtsalt mootorsaag, vaid töötav.
Mu elav kujutlusvõime läks muidugi kohe tööle ning tekitas õuduka teemal, kuidas saega mees tänaval inimesi pooleks saeb ning ketshupit lendab kahte lehte..
Ja siis tuli vastu kaks tursket meest, suured roikad õlal.
Itsitasin omaette, et nunii, järgmiseks tuleb kolm meest, ühelt poolt.. Aga mis asi kaasas?
Seda ma ei jõudnud veel välja mõelda. Enne märkasingi kolme meest. Plekk-katusel.

Piir

Jääpiiril
Pilvepiiril
Unistuste piiril
Ikka üks jalg ühel
teine teisel pool piiri
Piiririkkuja.

(Mu luuletused kadusid küll paberkujul ära, ent mõned on mälus veel alles. See oli üks õe lemmikuid)

Tahaks midagi head...

teha.

Piisavalt palju igauguseid negatiivseid asju on ette tulnud ning olen pidanud oma mullimaailmast ka reaalsuse teravusi tajuma. Nt võimalik tööst ilma jäämine, samuti ei taheta projekti teostamiseks rahasid anda ja veel olen muster sildade põletaja.. Nõme on selliste asjade pärast põdeda, siis põen pigem seda, et laps ei taha lasteaeda minna hommikuti. Tean küll, et see on loomulik etapp lasteaeda harjumisel, aga närv läheb ikka mustaks..

Nujah, leidsin nüüd õhtul siis üht blogi lugedes, et tuleks teha seda, mida ma hästi oskan - nina teiste asjadesse toppida. Kui seda piisavalt vaikselt teha, siis ehk täitub ühe armsa inimese unistus :)

Tulevik

on tume kui haldja hame.

Life is a chocolate box - you never know when you need to screw something

Nurgast kostab norskamist...

Porgandi-singipirukas

Tahtsime täna midagi teistmoodi süüa teha.
Musil tuli idee, et teeks porgandipirukat singi ja juustuga.
Mõeldud - tehtud:
25g pärmi
suhkrut
1/2 klaasi piima
100g sulatatud võid (läksin koguste arvutamisega rappa, originaali järgi oleks poole vähem pidanud olema, aga lõpptulemusena vist oli isegi hea see suurem või kogus)
soola
1/2 kg nisujahu
maitseks kamajahu ka.

Kate:
3 riivitud porgandit
mõned viilud tükeldatud sinki
juustu

220 kraadi, 30 minutit ja kõhutäis pikaks ajaks.

Ebaaus

Miks peab lapse lasteaeda minemise tõttu ema iga kahe nädala takka nohuga maadlema?
Ei taha enam pugida inveriteed ja apelsine..

Hakkama sain!

Et siis seekord sain tõelise leiva valmis :)
Ma arvan, et see oli umbes 5. kord katsetada. Eelmised tulid üsna kõvad ja maitsetud plönnid.
Tundub, et saladus peitus piisavas (loe: laristavas) koguses linnases ning küpsetamise ajal niisutamises.
Kuidas ma siis tegin?
Õhtul segan juuretise leige veega (seekord 3 tassitäit).
Lisan linnast (u veerand pudelit) ja rukkijahu. Klopin. Jahu on piisavalt, kui tuleb rakendada juba natuke kätelihaste jõudu. Mul läks seekord umbes 3/4 kg. Segu meenutab körti, mida kunagi sigadele andsime.
Rätiku alla sooja kohta kerkima.
Järgmisel päeval, kui tainas on järjekordselt üle ääre tulnud, lisan umbes samapalju jahu veel ja hakkan sõtkuma, kuni taignasse tekib "lurts!". Siis võtan järgmiseks korraks juuretise ning lisan soola ja seemneid ja rosinaid.
Tainas on paraja paksusega, kui ta pannil laiali ei valgu. (Mul pole vormi, teen nö põrandaleiba).
Vormin pätsikesed ja panen rätiku alla kerkima. Siis panen ahju sooja.
Minu ahjus sobib küpsetada 220 kraadi 20 minutit ja 180 kraadi 30 minutit. Vahepeal kaks korda niisutan ka - pärast esimest 10 minutit ja enne kuumuse vähendamist.
Pärast ahjust võtmist ka veega üle ja rätiku alla jahtuma.
Nämma!

Leidsin end

Mõned head ööd tagasi kohtusin üle pikkade aastate taas inspiratsiooniga ning luuletasin. Tekkis äratundmine. Enda. Huvitav, kui kauaks see nii jääb?
Minu varasem looming on kahjuks kolimiste käigus kaduma läinud ja nii on mulle väga oluline, kui miskit uut tekib.
Salm ise siis ka:

August

Need unetud augusti ööd
kui tähti taevast kallab
lembusest paks on köök
ning oodata enam ei malda

need unetud augusti ööd
kui rohutirts viiulit pureb
kaunidus hinge seest sööb
ja kaugele jäänud on mured

Sürr

elu on viimasel ajal.
Vaatasime üleeile musirulliga filmi Brüno ja itsitasime ka pärast hambaid pestes. Kass sattus sellest nii hoogu, et kukkus keset ööd mööda maja kappama. Nagu oleks elevant portselanipoes hiigelherilaselt nõelata saanud ja ringi tantsima hakanud.
Lõpuks prantsatas kass magavale lapsele pähe ja kadus siis ehmunult kuhugi peitu häbenema.
Hommikul lugesin kahjud kokku - lapsel jälle vurrud põsele joonistatud ning kõrvalestaski kriimud.
Eile võitsin raadiosse helistades auhinna. Taaskord :) Hüppasin rõõmust mööda tuba ringi ning laps ei lubanud seda lõpetada. Läksime siis hoopis randa.
Poolel teel potsatas puu otsast mulle midagi ligast pähe. Jah, tõesti, nüüd see siis lõpuks juhtuski, mida juba jupp aega peljanud olen - lind lasi pähe.
Parem hilja, kui mitte kunagi :P
Rannas sain rahulikult kõhuli peesitada ja last jälgida, kuni korraga keegi mu parema jala väikse varba küünest naksas. Pöörasin ringi, et vaadata, kes see perversikuke niimoodi käitub.. Varblane.
Pole aimugi, mida see tähendama pidi.
Aga järgmiseks avastasin, et olen sattunud lindude maandumisrajale. Siuh ja siuh lendasid tiivulised mu pea kohalt üle. Õnneks eriliste tulemusteta.
Elu nigu hernes, Dali maalilt.

21. sajandi kassid

elavad endiselt kui keskajal.
Klassid jagunevad:
1) kuninga kassid ehk eliit. Tõupuhtad isendid, siniverelised, kes käivad ballidel(loe: näitustel) oma kauneid omadusi demonstreerimas. Vanemad (loe: omanikud) valivad välja, kellega kõlbab paarituda, kellel on piisavalt kaasavara. Nad on A ja O, nendele on kõik lubatud, välja arvatud suhtlemine alamast klassist kassiga.
2) lindpriid ehk pööbel. Elavad, kus tahavad, sõbrunevad, kellega tahavad. Saavad ise endale elukaaslase valida. Neil on palju järglasi, kellest enamus hukkub nooruses.
3) pole ei see ega teine. Neid ei kutsuta seltskonnaüritustele. Üldjuhul istuvad toas ja jälgivad aknast elu. Kastraadid - loodud teistele rõõmu valmistama, kuid kas nad on ka õnnelikud?
Ja ärge öelge, et kassidele nõiajahti enam ei peeta.

Kreemjas köögiviljasupp

Tegin eile suure portsu oma lemmikuid smooritud lillkapsaid, aga nagu arvata oli, teised pereliikmed ei austa seda rooga sama palju kui mina. Niisiis oli vaja jäägid ära kasutada.
Supipõhjaks smooritud lillkapsad (või, lillkapsad, vesi ja hapukoor)
Lisasin vett, praetud hakkliha (ka ülejääk eilsest), naerikuubikuid, spagetitükikesi, maisi. Ühesõnaga taaskord kõike, mis kodus leidus.
Keetsin osised pehmeks ja serveerimisel lisasin oma taldrikusse sinihallitusjuustu ning rukolat.
Nämm!

Mööda

Keskmisel vormelietapil toimub ka vähem möödasõite kui Tallinn-Tartu maanteel.
(Martini tera)

Vaktsiin

Väikelastele topitakse korraga sisse 5 erinevat viirust möllama. Seetõttu otsustasin uurida, kas oleks ehk võimalik võtta nt difteeria-teetanuse-polio vaktsiin. Hib kaitseb vaid ühe meningiidi põhjustaja eest ning läkaköhast tundub ka palju versioone liikuvat. Pealegi hoiatatakse just läkaköhavaktsiini kõrvaltoimete eest, mille suurem risk on pärast 4. ja 5. doosi.
Tänaõhtuse lugemistöö tulemus on see, et olen täitsa nõutu. Need nö täiskasvanute variandid, kus on 1-3 viirust korraga sees, sisaldavad lisaks alumiiniumhüdroksiidile kenasti ka tiomersaali (elavhõbeda sool), mis teadupoolest kuhjub organismi ning head seal ei tee.
Et siis kas
a) saata lapse noorde organismi 5 viirust korraga ja riskida autismi, Alzheimieri tõve ja Creutzfeld-Jakobi tõvega. Või
b) oodata, kuni saab 7-aastaseks ning siis lisaks 2 viirusele ja autismile jne ladestada elavhõbedat.
Kehvad variandid mõlemad ju.

Lisaks tekkis küsimus, miks üldse tehakse elusviirustega vaktsineerimist? Selleks, et viiruseid ikka maa peal alles hoida?

ära

Tahan ära!
Päris oma rikkumata vanasse majja, kus naabrid ei paranda asju, mis parandamist ei vaja..
Süda tilgub verd vana ahju ja akende ja ukse ja.. muu eheda pärast.

Hiired

Hiired piiksuvad hommikuti rohkem kui õhtuti.
Miks?
Sest õhtul hiired magavad..
(Martini varasalvest)

Koolitus

Koolitus - ilma koolita olek
Koolitaja - kooli patrioot, muud ei teeks, kui oleks koolis
Koolitatav - koolita tav
Kuidas nüüd mõista lauset "Koolitaja korraldas koolituse"?

Valemaksakaste

Järjekordne roog sündis sellest, et kodus puudusid mõned toiduained.
Nimelt kuna hapukoor oli otsas, siis tahtsin selle asemel teha jahukastet. Kui õli juba soojenes, avastasin, et pole ka (nisu)jahu sinna sisse panna. Mis seal siis ikka, kasutasin maisijahu.
Lisasin eelmise päeva säilivustähtajaga piima ja praetud hakkliha-mehhiko segu (eelmisest õhtusöögist järel).
Lõpuks veel peoga murulauku ja küüslaugupealseid ning Gouda juustu. Tiba soola ka.
Minu üllatus oli suur, kui riisiga kastet sööma asudes tundsin maksakastme mekki.
Kõht korras ja maitseelamus käes :)
Karta on, et uuesti tehes sama hea ei tule..

Mõistlikkus

Osalesin just uue töölepingu seaduse koolitusel.
Kõrvu jäi, et kõike tuleb teha mõistlikkuse alusel.
Kuna konkreetsust on seaduses vähe, kasvab tõenäoliselt töövaidluskomisjonide ja kohtu tööhulk hüppeliselt.
Või ongi neil tööd vähe? Ja ongi plaanitud nii, et kuna alates juulist jäävad paljud töötuks, teha neile ümberõpe ning suunata töövaidluskomisjonidesse tööle?

Ehe sünnipäevakook ehk porgandikeeks

Sel korral sain inspiratsiooni siit: http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=7758
Ja nagu ikka, ei suutnud ma retseptist kinni pidada.
3 suurt porgandit riivida
150g võid sulatada suhkruga, segada porgandiga, lisada sorts apelsinimahla.
5 munavalget vahustada tugevaks vahuks.
5 munakollast segada 1 tl sooda ja niipalju jahuga, kui kannatab. Veidi apelsinimahla võib ka lisada.
Nüüd segada kokku porgandi ja munade massid ning lisada ülejäänud jahu.
Kokku kulub jahu u 6dl.
Ma kasutasin oma jahude jääke. Nii et kooki läks silma järgi umbes 2,5dl kõrgema sordi nisujahu, 2dl täisterajahu ja 1,5dl maisijahu.
Tainas võiga määritud vormi ning 50 minutiks 200 kraadisesse ahju.
Pärast välja võtmist niisutasin apelsinimahlaga.
Homme plaanin täidiseks lisada kohupiimapastat. Ja eks siis peol selgub, kuidas maitseb :)

Palju õnne, Ehe!

Kunksmoor

Kunagi tantsulaagris üks laps ütles mulle, et olen kui Kunksmoor. Selline nina ja.. Ja kohmetus siis, et ega ta paha pärast.
Võtsin seda kui komplimenti.
Et nime õigustada, segasin täna endale esimese oma näokreemi:
2 tl palmirasva
2 korgi täit porgandiõli.
Porgandit sai vist veidi palju, aga pole hullu, saabki jumekamaks. Ja kreem tuli ilus kollane.
Esimest korda peale kantud ka. Selline mõnus siidine tunne on. Ei kisu kuidagi.
A võibolla õlidega ongi selline tunne. Ma ju ei tea, senini pole päevagi ilma mõne niisutava näokreemita vastu pidanud. Välja arvatud eilne - kuna palmirasva kaubandusest enne ei saanud, siis katsetasin porgandiõli puhtalt. Mega!
Eks näis, kas tänane unenägu läheb täide ning ärkan hommikul lilla näoga :P
Homme lähen senna järele. Eesmärgiks peanahaprobleemide leevendamine.

Olen

õnnelik inimene.
Ja Dali Art of the day näitab parasjagu kaunist roosiõit. Nagu puhkev unistus. Õnnelikkus.

Unistus

on selline õrnõhuke kriips. Teisest küljest vaadates kumab läbi, meenutab käsitööpaberit. On kergesti katki rebitav, kuid just siis saabki temast luua põnevaid uusi kujundeid..
Madonna on mu huviorbiidis olnud alates aastast 1991. Tol ajal oli mu ristiema tütar tema suur austaja ning seetõttu hakkasin minagi kuulama. Sest ma fännisin ristiema tütart. Ostsin mingi poola kasseti, kus oli peal Madonna Erotica. Ega ma sellest väga ei pidanud.. Kuulasin muidugi küll. Mul oligi vist kaks kassetti ise ostetud. Teine oli Roxette. Madonna hakkas mulle tegelikult meeldima albumiga Ray of Light. Eriti laul Drowned World Substitute for Love. See oli midagi tõeliselt ilusat mu meelest. Lasin sõbral mulle plaadi kirjutada... Tudengipõlverahanappuses tundus see õige samm. Järgmise albumi Music ma ostsin Inglismaal elades. Lugu Music hakkas mulle kohe meeldima, enne kui teadsin, kes seda esitab. Püüdsin tol ajal oma välimusega tiba isegi Madonna stiili järgida. Järgmised albumid pole mulle enam kuigi suurt muljet kahjuks avaldanud. St jäävad keskpärasteks.
Inglismaa-ajast veel nii palju, et siis tekkis soov näha Madonnat kontserdilaval. Kahjuks aga müüdi Londoni kontserdi piletid imeruttu välja ja ma kuulsin sellest live'st liiga hilja. Soov jäi. Liitusin isegi Pollstariga, et silma peal hoida, kus Madonna parasjagu tuuritab. Ma ei uskunud ealeski, et ta Eestisse peaks tulema.. Ja nüüd, kui olin Pollstari uudiskirja tellimise lõpuks ära lõpetanud, tuli uudis, et augustis Tallinnas kontsert. Tunne nagu Jääaja oravakesel tammetõru jahtides.
Arutasime kontserdile minekut musirulliga. Ta on skeptiline, et kas praeguses majandusolukorras see ikka toimub. Algne kokkulepe - ostame nii hilja kui võimalik. Vahepeal lugesin uudistest, et Soome kontserdi piletid müüdi mõne tunniga välja. FBI ConcertClub piletid olid läinud ka kui soojad saiad. Ning juba jõudnud mustale turule. Ja nii ma pidasin eile õhtul musiga veel nõu, et kui osta, siis ainult täna, sest pärast oleks tõenäoliselt võimalik vaid edasimüüjatelt saada. A kuna Ticketpro's on tobe süsteem, et kontserdile saab sisse see, kes esimesena oma väljaprindiga kohale jõuab, siis ma ei usu edasimüüjate ausale kauplemisele... Musirull endiselt ei usu kontserdi toimumist.. Leppisin, et jääb ära minu jaoks see üritus.
Meenus suvi, mil Bryan Adams esmakordselt Eestis kontserti andis. Mul oli hing puru, et minna ei saanud (olin alaealine, raha polnud, kuskilt piletit ei võitnud). Ja nii ma siis uinusin eile mõttega, et ajalugu kipub korduma. Kummaliselt.
Hommikul kuulas musi raadiost juttu selle kontserdi kohta. Ja tundus tunduvalt leebem kui õhtul. Et kui ma nii väga tahan, tema mind takistada ei saa. Hakkasin Ticketpro's proovima. Täiesti mõttetu sait! Olin taaskord leppinud, et jääb minu jaoks ära see muusikaelamus. Otsustasin pealelõunal õues käies puhtuudishimust Cinamoni põigata ja kaeda, kuis seal lood järjekorra ja piletitega. Kassade ümbrus oli üsna tühi. Paar inimest ostsid piletid. Olin segaduses, et kas osta või mitte. Helistasin veel musile, et tal on viimane hetk mulle öelda, et ärgu ma seda tehku. Ta vaid muheles. Ja nii ma sealt piletitega ära marssisingi. Laps magas vankris õndsalt kogu ürituse maha. Kaardiga sai maksta, teenindus oli hea. Pileteid olla veel 617 järel ning Tallinnas otsas.. Kuidagi liiga lihtne tundus see pileti saamine. Lenny Kravitzi sabas seisin ma ikka tunde, kuni musirull helistas, et sai netist lõpuks piletid kätte.
Oeh. Sel õrnal unistusel on lootus varsti täituda. Või siis kildudeks puruneda. Eks aeg näitab. Aga nüüd viis kuud olen kui Scratch tammetõruga puu otsas. Hoidkem pöialt, et ma välguga pihta ei saa.

Kokkutulek

Uni vastu Vabariigi aastapäeva ja ühtlasi Vastlapäeva.
Eellugu:
Koolil tuleb mõne nädala pärast kokkutulek.
(Une)Lugu:
Koolikokkutulek. Olin kultuurimaja laval koos hästi häbeliku ja vaikse klassiõega, kellest nüüdseks on saanud kunstnik USAs. Mingi õpetaja surus meile kõne kätte. Esimene osa sellest puudutas Mahtra Sõda ja selle olulisust. Teist poolt ei mäleta üldse. Ma ei tahtnud seda ette kanda, kuna nii ruttu pähe ei saa, maha lugeda ei taha ja üleüldse, nõme tekst.
Klassiõde siis luges oma vaikse häälega. Mingi hetk hakkas saalist kommentaare lendama (saalis olid õpetajad ja praegused õpilased. Ja neid ei olnud palju). Eriti kriitiline oli muusikaõpetaja. Nuuh, meid enamvähem vilistati välja.
Istusin esimeses reas koos klassiõega ja tundsin end ülihalvasti. Rahvas oli saalist lahkunud. Laval hakkas Sulo (mul tegelikkuses pole temaga mingit kokkupuudet, ainult nime tean..) bändi üles seadma ning tuli mind lohutama. Rääkis inimlikult. Täitsa huvitav. Hakkasin lõpuks maha rahunema. Mind hämmastas Sulo positiivsus. Ta valmistus mängima, kuigi saal oli tühi. Ja ka mina lahkusin.
Sattusin põnevale tänavale. Lai, pime, punakas, porine, ei olnud asfalti ega muud katet. Majad olid samuti punased ja kõrged. Nagu tehasehooned. Samas meenutasid Viljandi lossivaremeid. Seal ma siis rääkisin kellelegi muljeid. Kurtsin. Parasjagu tuli paremalt mu endine pinginaaber ja ma sõnasin nii, et too ikka kuuleks: "Ainult K oli USAst kohal. Aga näe, kohalikud, kes lubasid tulla nagu ka E ütles, et kindlasti tuleb.. Neid polnud kusagil." E läks näost kaameks: "Mis? Juba oli ära? Ma mõtlesin, et homme.."
See tundus kuidagi nii temalik :)
Järellugu:
Lisandub mõne nädala pärast. Ma tõesti loodan, et mind ei panda Mahtra Sõja olulisusest rääkima..

Teel

Nägin täna und, kus pakkisin paruka kaasa ja põgenesin kodunt. Mehe heakskiidul. Vampiiri eest. Salaja. Pidin kuhugi kaugele sõitma ja alustama uut elu. Uue nime ja looga. Ikka kaugemale vampiirist.
Kas see vampiir on mu praegune töökoht?
Ja mis on siis see uus elu?
Mul on kodus kaks talenti. Nende toetamine?

Kuklid

Kirjutasin üles kukliretsepti, mille ema mobla kaudu dikteeris.
Ehe aitas kirjutada.

2,5 dl piima
30-50g pärmi
100g suhkrut
pool kogusest jahu kerkida lasta
2 muna vahustada
100g võid toasoe
0,5tl jahvatatud kardemoni
0,5 tl soola
0,5 kg jahu.
määrimiseks munavalge
õp pioovov vo o vig givg -iiviiiv iviv o8- 9- vi -.99--------iii----
cicciiicccccccccccfffffciiiihjiiihhhhhiiiio
k88.8.888
keskmise kuumusega 12-15min

Igatsus

Hetk tagasi avastasin, et igatsen..
Pärnu kolledzi järele.
Selle loovuse ja praktilisuse järele. Millised võrratud ülesanded meil seal olid. Lisaks nõudlus- ja pakkumiskõveratele äriplaanide tegemine, reisimarsruutide koostamine, grupitööd, ametlikud kirjad.. Isegi lennujaamakoodide pähe tuupimine tekitab helgeid mälestusi - leidsime sõbrannaga nende taha lahtikirjutused a la CCS - Caracas nagu Cara Sucia ehk Tahmanägu, järelikult Venezuelas nagu see seepki..
Praegu oskab seda kõike kuidagi rohkem hinnata. Ja tõenäoliselt oleks tegeliku eluga võimalik ka enam paralleele tõmmata.
Ei, ma ei taha aega tagasi keerata. Ma olen õnnelik, et seal õppisin just tollel ajal, ning loodan, et praegused tudengid saavad sama hea hariduse.

teadmus

On hea, kui inimene teab, mida ta ei taha.
Siis on mingigi lootus kunagi leida, mida ta tahab.

Ilusad hetked

Kogutud argipäevast.

Pudru on valmis ja laps veel tudub. Hetk enda jaoks.

Tee lürpimise meditatsioon.

Lapse õnnest särav nägu, kui pissi potti tuleb.

Õues tatsamine. Laps poetab käe Su pihku. Või juhatab teed. Või tõstab käed taeva poole: opale! Või tahab väsinult vankrisse ronida, et nautida vaadet linnale.

Laulad raadioga kaasa. Laps ahmib Su häält enda taevasinistesse suurtesse silmadesse. Pärast laulu lõppu plaksutab.

Kass lendab ukse juurde. On kuulda võtmekõlinat. Siis stardib ka laps ning Sina. "Kesse tuli?" "Issssiiii!" Ehe rõõm.

Õhtusöök pereringis ja päevamuljed.

Pärast vanni/dushi lapsega raamatute lugemine. Ehe teatab tähtsalt: Hällilaul. Edasi loed Sina.

Lapse naeratusepäike, kui ta lausub Sulle vastu: Head und!

Aeg mediteerida lapse voodi ees. Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad.

(hmm.. kuidagi väga lapsekeskne sai seekord. rahu lihtsalt rahu millimallikatele ja tedremunadele rahu)

Porgandi-kohupiimakook

Põhjaks piparkoogitainas
Vahekihiks maasika toormoos
Katteks:
400g küpsetuskohupiimapastat
2 muna
suhkrut
vanillisuhkrut
rosinaid

200 kraadi 20 minutit, siis peale riivitud porgand. Uuesti ahju 20 minutiks.

Koogi saamislugu:
Palusin vanematel mu sünnale tulles tuua porgandit. Küsisin 20. Mõtlesin tükki, aga nad vist said aru, et kilo.. Ühesõnaga oli mul siis palju porgandit kodus ja kuna hoiutingimused kehvad, vaja nendega midagi ette võtta.
Otsisin netist inspiratsiooniks retsepti, kus porgand oleks kohupiimakatte sees. Ei leidnud. Mis siis ikka, tuleb ise leiutada..
Aasta algusest ootas külmikus omatehtud piparkoogitaigen tegemist. Niisiis otsustasin selle põhjaks panna ja kohupiimakatte peale teha.
Kui kook oli juba 20 minutit ahjus olnud, meenus mulle, et tahtsin porgandikooki teha, aga olin unustanud porgandi lisada.. Riivisin katteks peale. Nii et tuli ikkagi porgandikook :)

Martin kompileerimisest

Linuksi kompileerimine on kui uude korterisse kolimine. Plaanid panna vannitoa peeglile kleepsu ning lõpetad maja torusid vahetades/remontides.

Avokaado

Aasta ja 10 kuud hiljem avastasin ma, et mul on järeltulija.
Nüüd on süda rahul, et kui mind ükskord enam ei ole, siis keegi ikka avokaadosid ja oliive sööb.

Pärast vananemist

Tahtsin vananeda omaenda palmisaarel, kus ainult toredad inimesed koos. Pidu läks muidu kenasti, aga saar hulpis hoopis Põhjanabale (oli selle talve külmim öö ning renditud peosaali kamin küttis õue, mitte tuba). Nii et kõik mu plaanitud limbod ja lambadad läksid vett vedama.. Õigemini jäämerele pingviine otsima.

Ei taha enam vananeda! Tuleb minna vananemisvastast kreemi otsima. Ja järelpidu teha selle hunniku rummi hävitamiseks..

Rahvastepall

Mängisin täna lapsega palli. Ja mõtisklesin oma lapsepõlve lemmikmängu rahvaste palli üle.
Mis on mängu eesmärk? Teist palliga lüüa. On kaks vastaspoolust, kes siis vägivallatsevad. Ehk maakeeli sõda. Kui iga mängija on eri rahvus, siis mängitaksegi, kuni nõrgemad maapealt kaovad. Jääb järele mängu suunaja. Paarkümmend aastat tagasi siis USA ja NSVL? Aga praegu? Selle mängu puhul saaksid kõik võita, kui keegi ei viskaks palli - lootusetu.
Miks mulle endale rahvaste pall meeldis? Sest ma olin osav palli eest ära põikleja. Visata ma ei osanud, aga pidevalt jäin viimasena nagu kitseke väljakule ning minu välja saamisega nähti kurja vaeva.

Vaatasin täna üle pika aja ka telekast uudiseid ning tõdesin, et parem on mitte vaadata. Ainus positiivne lõik oli Ansipi intervjuu. Ta on endiselt osav optimismi sisendaja. Huvitav, kas Eesti jõuabki palli vältides viie rikkama riigi hulka ning tulevik on helge kui haldja hame?

Hommik

Kui süüa hommikul tühja kõhu peale tükike shokolaadi, siis on sellel hoopis teine maik kui õhtul. Hommik on õhtust targem?

Vananemisest

Mu keskeakriis läheneb jõudsal sammul.. Leidsime musirulliga, et järelikult varsti hakkan vinge autuga tibisid taga ajama.
Solidaarsusest läheb me kass halliks. Peaks ta vinge auto kõrvalistmele võtma.
Ja laps näitab näpuga topsi poole: "emme hambad!"

Viimane nooruspõlve päev:
Mu vanemad helistasid ja hakkasid traditsioonilist sünnipäevalaulu laulma. Katkestasin neid poolelt laulult. Ema: "Kas täna siis ei olegi 26.01.? Tõesti 27. on õige päev?"
Koorilauluproovis anti mulle austav sooloosa laulda üksinda mudilaskoori.

Päike

Päike paistab alati.
Vahel vaid teiselpool pilvi.

Banaanileib

2 suurt banaani püreestada, lisada
1 muna
suhkrut
1/4 kl õli
Püreestada ühtlaseks massiks.

Teises anumas segada
1 kl nisujahu
1/2 kl maisijahu
1 tl soodat
kaneeli
soola

Kaks segu kokku, lisada rosinaid, soovi korral pähkleid ja muud head ning siis ahju.
180 kraadi 40 minutit.

Head isu!