Kokkutulek

Uni vastu Vabariigi aastapäeva ja ühtlasi Vastlapäeva.
Eellugu:
Koolil tuleb mõne nädala pärast kokkutulek.
(Une)Lugu:
Koolikokkutulek. Olin kultuurimaja laval koos hästi häbeliku ja vaikse klassiõega, kellest nüüdseks on saanud kunstnik USAs. Mingi õpetaja surus meile kõne kätte. Esimene osa sellest puudutas Mahtra Sõda ja selle olulisust. Teist poolt ei mäleta üldse. Ma ei tahtnud seda ette kanda, kuna nii ruttu pähe ei saa, maha lugeda ei taha ja üleüldse, nõme tekst.
Klassiõde siis luges oma vaikse häälega. Mingi hetk hakkas saalist kommentaare lendama (saalis olid õpetajad ja praegused õpilased. Ja neid ei olnud palju). Eriti kriitiline oli muusikaõpetaja. Nuuh, meid enamvähem vilistati välja.
Istusin esimeses reas koos klassiõega ja tundsin end ülihalvasti. Rahvas oli saalist lahkunud. Laval hakkas Sulo (mul tegelikkuses pole temaga mingit kokkupuudet, ainult nime tean..) bändi üles seadma ning tuli mind lohutama. Rääkis inimlikult. Täitsa huvitav. Hakkasin lõpuks maha rahunema. Mind hämmastas Sulo positiivsus. Ta valmistus mängima, kuigi saal oli tühi. Ja ka mina lahkusin.
Sattusin põnevale tänavale. Lai, pime, punakas, porine, ei olnud asfalti ega muud katet. Majad olid samuti punased ja kõrged. Nagu tehasehooned. Samas meenutasid Viljandi lossivaremeid. Seal ma siis rääkisin kellelegi muljeid. Kurtsin. Parasjagu tuli paremalt mu endine pinginaaber ja ma sõnasin nii, et too ikka kuuleks: "Ainult K oli USAst kohal. Aga näe, kohalikud, kes lubasid tulla nagu ka E ütles, et kindlasti tuleb.. Neid polnud kusagil." E läks näost kaameks: "Mis? Juba oli ära? Ma mõtlesin, et homme.."
See tundus kuidagi nii temalik :)
Järellugu:
Lisandub mõne nädala pärast. Ma tõesti loodan, et mind ei panda Mahtra Sõja olulisusest rääkima..

Teel

Nägin täna und, kus pakkisin paruka kaasa ja põgenesin kodunt. Mehe heakskiidul. Vampiiri eest. Salaja. Pidin kuhugi kaugele sõitma ja alustama uut elu. Uue nime ja looga. Ikka kaugemale vampiirist.
Kas see vampiir on mu praegune töökoht?
Ja mis on siis see uus elu?
Mul on kodus kaks talenti. Nende toetamine?

Kuklid

Kirjutasin üles kukliretsepti, mille ema mobla kaudu dikteeris.
Ehe aitas kirjutada.

2,5 dl piima
30-50g pärmi
100g suhkrut
pool kogusest jahu kerkida lasta
2 muna vahustada
100g võid toasoe
0,5tl jahvatatud kardemoni
0,5 tl soola
0,5 kg jahu.
määrimiseks munavalge
õp pioovov vo o vig givg -iiviiiv iviv o8- 9- vi -.99--------iii----
cicciiicccccccccccfffffciiiihjiiihhhhhiiiio
k88.8.888
keskmise kuumusega 12-15min

Igatsus

Hetk tagasi avastasin, et igatsen..
Pärnu kolledzi järele.
Selle loovuse ja praktilisuse järele. Millised võrratud ülesanded meil seal olid. Lisaks nõudlus- ja pakkumiskõveratele äriplaanide tegemine, reisimarsruutide koostamine, grupitööd, ametlikud kirjad.. Isegi lennujaamakoodide pähe tuupimine tekitab helgeid mälestusi - leidsime sõbrannaga nende taha lahtikirjutused a la CCS - Caracas nagu Cara Sucia ehk Tahmanägu, järelikult Venezuelas nagu see seepki..
Praegu oskab seda kõike kuidagi rohkem hinnata. Ja tõenäoliselt oleks tegeliku eluga võimalik ka enam paralleele tõmmata.
Ei, ma ei taha aega tagasi keerata. Ma olen õnnelik, et seal õppisin just tollel ajal, ning loodan, et praegused tudengid saavad sama hea hariduse.

teadmus

On hea, kui inimene teab, mida ta ei taha.
Siis on mingigi lootus kunagi leida, mida ta tahab.

Ilusad hetked

Kogutud argipäevast.

Pudru on valmis ja laps veel tudub. Hetk enda jaoks.

Tee lürpimise meditatsioon.

Lapse õnnest särav nägu, kui pissi potti tuleb.

Õues tatsamine. Laps poetab käe Su pihku. Või juhatab teed. Või tõstab käed taeva poole: opale! Või tahab väsinult vankrisse ronida, et nautida vaadet linnale.

Laulad raadioga kaasa. Laps ahmib Su häält enda taevasinistesse suurtesse silmadesse. Pärast laulu lõppu plaksutab.

Kass lendab ukse juurde. On kuulda võtmekõlinat. Siis stardib ka laps ning Sina. "Kesse tuli?" "Issssiiii!" Ehe rõõm.

Õhtusöök pereringis ja päevamuljed.

Pärast vanni/dushi lapsega raamatute lugemine. Ehe teatab tähtsalt: Hällilaul. Edasi loed Sina.

Lapse naeratusepäike, kui ta lausub Sulle vastu: Head und!

Aeg mediteerida lapse voodi ees. Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad.

(hmm.. kuidagi väga lapsekeskne sai seekord. rahu lihtsalt rahu millimallikatele ja tedremunadele rahu)

Porgandi-kohupiimakook

Põhjaks piparkoogitainas
Vahekihiks maasika toormoos
Katteks:
400g küpsetuskohupiimapastat
2 muna
suhkrut
vanillisuhkrut
rosinaid

200 kraadi 20 minutit, siis peale riivitud porgand. Uuesti ahju 20 minutiks.

Koogi saamislugu:
Palusin vanematel mu sünnale tulles tuua porgandit. Küsisin 20. Mõtlesin tükki, aga nad vist said aru, et kilo.. Ühesõnaga oli mul siis palju porgandit kodus ja kuna hoiutingimused kehvad, vaja nendega midagi ette võtta.
Otsisin netist inspiratsiooniks retsepti, kus porgand oleks kohupiimakatte sees. Ei leidnud. Mis siis ikka, tuleb ise leiutada..
Aasta algusest ootas külmikus omatehtud piparkoogitaigen tegemist. Niisiis otsustasin selle põhjaks panna ja kohupiimakatte peale teha.
Kui kook oli juba 20 minutit ahjus olnud, meenus mulle, et tahtsin porgandikooki teha, aga olin unustanud porgandi lisada.. Riivisin katteks peale. Nii et tuli ikkagi porgandikook :)

Martin kompileerimisest

Linuksi kompileerimine on kui uude korterisse kolimine. Plaanid panna vannitoa peeglile kleepsu ning lõpetad maja torusid vahetades/remontides.

Avokaado

Aasta ja 10 kuud hiljem avastasin ma, et mul on järeltulija.
Nüüd on süda rahul, et kui mind ükskord enam ei ole, siis keegi ikka avokaadosid ja oliive sööb.

Pärast vananemist

Tahtsin vananeda omaenda palmisaarel, kus ainult toredad inimesed koos. Pidu läks muidu kenasti, aga saar hulpis hoopis Põhjanabale (oli selle talve külmim öö ning renditud peosaali kamin küttis õue, mitte tuba). Nii et kõik mu plaanitud limbod ja lambadad läksid vett vedama.. Õigemini jäämerele pingviine otsima.

Ei taha enam vananeda! Tuleb minna vananemisvastast kreemi otsima. Ja järelpidu teha selle hunniku rummi hävitamiseks..

Rahvastepall

Mängisin täna lapsega palli. Ja mõtisklesin oma lapsepõlve lemmikmängu rahvaste palli üle.
Mis on mängu eesmärk? Teist palliga lüüa. On kaks vastaspoolust, kes siis vägivallatsevad. Ehk maakeeli sõda. Kui iga mängija on eri rahvus, siis mängitaksegi, kuni nõrgemad maapealt kaovad. Jääb järele mängu suunaja. Paarkümmend aastat tagasi siis USA ja NSVL? Aga praegu? Selle mängu puhul saaksid kõik võita, kui keegi ei viskaks palli - lootusetu.
Miks mulle endale rahvaste pall meeldis? Sest ma olin osav palli eest ära põikleja. Visata ma ei osanud, aga pidevalt jäin viimasena nagu kitseke väljakule ning minu välja saamisega nähti kurja vaeva.

Vaatasin täna üle pika aja ka telekast uudiseid ning tõdesin, et parem on mitte vaadata. Ainus positiivne lõik oli Ansipi intervjuu. Ta on endiselt osav optimismi sisendaja. Huvitav, kas Eesti jõuabki palli vältides viie rikkama riigi hulka ning tulevik on helge kui haldja hame?