Kokkutulek

Uni vastu Vabariigi aastapäeva ja ühtlasi Vastlapäeva.
Eellugu:
Koolil tuleb mõne nädala pärast kokkutulek.
(Une)Lugu:
Koolikokkutulek. Olin kultuurimaja laval koos hästi häbeliku ja vaikse klassiõega, kellest nüüdseks on saanud kunstnik USAs. Mingi õpetaja surus meile kõne kätte. Esimene osa sellest puudutas Mahtra Sõda ja selle olulisust. Teist poolt ei mäleta üldse. Ma ei tahtnud seda ette kanda, kuna nii ruttu pähe ei saa, maha lugeda ei taha ja üleüldse, nõme tekst.
Klassiõde siis luges oma vaikse häälega. Mingi hetk hakkas saalist kommentaare lendama (saalis olid õpetajad ja praegused õpilased. Ja neid ei olnud palju). Eriti kriitiline oli muusikaõpetaja. Nuuh, meid enamvähem vilistati välja.
Istusin esimeses reas koos klassiõega ja tundsin end ülihalvasti. Rahvas oli saalist lahkunud. Laval hakkas Sulo (mul tegelikkuses pole temaga mingit kokkupuudet, ainult nime tean..) bändi üles seadma ning tuli mind lohutama. Rääkis inimlikult. Täitsa huvitav. Hakkasin lõpuks maha rahunema. Mind hämmastas Sulo positiivsus. Ta valmistus mängima, kuigi saal oli tühi. Ja ka mina lahkusin.
Sattusin põnevale tänavale. Lai, pime, punakas, porine, ei olnud asfalti ega muud katet. Majad olid samuti punased ja kõrged. Nagu tehasehooned. Samas meenutasid Viljandi lossivaremeid. Seal ma siis rääkisin kellelegi muljeid. Kurtsin. Parasjagu tuli paremalt mu endine pinginaaber ja ma sõnasin nii, et too ikka kuuleks: "Ainult K oli USAst kohal. Aga näe, kohalikud, kes lubasid tulla nagu ka E ütles, et kindlasti tuleb.. Neid polnud kusagil." E läks näost kaameks: "Mis? Juba oli ära? Ma mõtlesin, et homme.."
See tundus kuidagi nii temalik :)
Järellugu:
Lisandub mõne nädala pärast. Ma tõesti loodan, et mind ei panda Mahtra Sõja olulisusest rääkima..